"Tolmutorm, mis Opportunity kohal Päikese kattis, on muutunud intensiivsemaks," ütlevad teadlased. "Märkasime tormi esmakordselt 30. mail, nüüd katab see 35 miljoni ruutkilomeetri suuruse ala Marsi pinna kohal - see on veerand planeeti." See tähendab, et Opportunity päikesepaneelidele ei lange piisavalt päikesevalgust, mida kulgur saaks energiaks muundada, et koju "helistada".

Space kirjutab, et Opportunity suutmatus vastata viitab sellele, et kulgur on üle läinud madala energiakasutusega režiimile, mille puhul lõpetavad kõik seadme süsteemid peale missioonikella töö. See on programmeeritud teatud ajavahemike tagant kulguri süsteeme üles äratama ja energiataset kontrollima, et teha kindlaks, kas Opportunity on suuteline Maaga suhtlema. Kui missioonikellaga seotud arvuti leiab, et akudes pole piisavalt energiat Maaga ühenduse loomiseks, "magab" Opportunity edasi.

Ilma pimenemine Marsil tolmutormi tõttu nii, nagu Opportunity seda "näeb".
Et kulguri asukohas on praegu erakordselt suur hulk tolmu, usuvad missioonijuhid, et on ebatõenäoline, et päikesepaneelidel suudaksid lähemas tulevikus nii palju valgust vastu võtta, et akud suudetaks järgmise paari päeva jooksul täis laadida ja kulgur "ärkaks".

Kui aga Opportunity väga kauaks ilma igasuguse energiata jääb, võib juhtuda, et see pole enam võimeline oma soojendussüsteeme töös hoidma. Neid aga on tarvis elektroonika töökorras hoidmiseks. Arvatakse, et Marsil valitsevad külmakraadid olidki põhjuseks, miks Opportunity kaksikkulgur Spirit pärast Marsi pinda kinnijäämist aastal 2010 lõplikult rikki läks.

Kuidas iganes ka olukord ei laheneks, tegelikult on Opportunity oma esialgu ettenähtud eluea juba väga pikalt, peaaegu viiekümnekordselt ületanud. Kulgur laskus Marsile 25. jaanuaril 2004 ja pidi seal esialgu töötama vaid 90 soli ehk marsipäeva, mis Maa päevades teeb pisut üle kolme kuu. Tegelikult on kulguri pikaealisusele Marsil puhuvad tuuled kasuks tulnud, kuna need on päikesepaneele tolmust ja liivast puhtaks pühkinud.