Pealkirjas esitatud väide käib uue A-klassi kohta, mis on küpsem, nägusam ja ruumikam kui ükski varasem selle mudeliperekonna esindaja. Usutavasti jääb C-klass veel pikaks ajaks MB müüduimaks mudeliks, kuid just A-klass on see auto, mis meelitab Mercedese rooli teistest enam värsket verd, sest 60% A-klassi ostjatest pole varem Mercedest omanud ja nende keskmine vanus olevat tervelt kümne aasta jagu noorem kui mõne muu mudeli ostjatel.

Neljas A-klass pakub esindusautole kohast tehnoloogiat, mis on kätketud silmarõõmustavasse luukpärasse, ja kui teil jagub vahendeid suurema diagonaaliga näidikutepaneeli ning infolusti soetamiseks, siis seab see omas klassis (ja sellest kõrgemalgi) uued standardid nii ekraanigraafika kui ka käepäraste kasutajaliideste osas.

Ehkki uus auto on suurem – A-klass on endisest 120 mm pikem, 16 mm laiem, 6 mm kõrgem ja 30 mm pikema telgede vahega –, puudub sel puusade ümber võdisev „päästerõngas“, sest sarnase komplektsuse korral on see eelkäijast umbes 20 kg kergem. Esialgu on valikus vaid esiveolised autod ja baasmudelitel (A 180 d ja A 200) on tagateljel väändetalaga vedrustus, mis on välja töötatud ilmselt hilisemaid pistikhübriide silmas pidades, et viimaste akuplokke paremini ära mahutada.

Oktoobrist lisanduvad valikusse nelikveolised versioonid (4MATIC), millel on sarnaselt praeguse tippmudeliga A 250 samuti sõltumatu tagavedrustus, ja lõviosa autodest varustatakse seitsmekäigulise „automaadiga“, mis on oma olemuselt tegelikult hüdraulika vahendusel juhitav kahe siduriga manuaalkäigukast (7G-DCT). Ainsana pakutakse kuuekäigulist manuaalkäigukasti vaid mudelile A 200 ja sedagi mitte kõigil turgudel.

Loe põhjalikku ülevaadet portaalist WhatCar?