Inimestel pole aga põhjust erilist muret tunda – olendid nakatavad ainult amööbe, kirjutab ERR Novaator.

"Nende poolt valkude sünteesimiseks kasutatav süsteem on isegi suurem kui mitmetel päristuumsetel ehk õigetel rakulistel organismidel," kinnitas tupanviirusi esitleva töörühma liige Bernard la Scola, Prantsusmaal asuva Aix Marseille'i ülikooli mikrobioloog ERR Novaatorile antud intervjuus.

Hiidviirusel on olemas 20 geeni, mis on tarvilikud valkudesse kõigi 20 aminohappe lisamiseks. Kokku suudab viirus seetõttu töörühma hinnangul valmistada ligikaudu 1350 erinevat valku.

Võrdlusena on A-tüüpi gripiviirusel vaid 10–11 valku kodeerivat geeni ja HIV-l ainult üheksa.

Tupanviirus. (Foto: La Scola jt / Nature)

Samal ajal tasub märkida, et veel 15 aasta eest ei olnud teadusele teada ühtegi viirust, mille geenid oleks üleüldse võimaldanud neil aminohappeid transport-RNA külge kinnitada. Tavaliselt kaaperdab viirus selleks nakatatud raku vastava süsteemi.

Nii pole veel selge, kust tupanviirus endale vajalikud DNA-jupid hankis. Olendi pea kolmandiku geenide puhul pole teadlased kindlad, mida need teevad – teistel elusorganismidel neid lihtsalt pole.