Hea küsimus: kui mustad on ringluses olevad rahatähed?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tõstatanud küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest.

Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi teadlased eesotsas Reet Mändari ja Epp Sepaga uurisid 2016. aastal 29 gümnaasiumiõpilaselt saadud viieeuroseid rahatähti ning üheeuroseid, 20-sendiseid ja viiesendiseid münte.

Kõige rohkem erinevaid bakteriliike – tervelt 39 – elas viieeurostel. Üheeurostel ja 20-sendistel müntidel kohtas vastavalt 11 ja 21 erinevat bakteriliiki, viiesendiseid uurides leiti 17 liiki.

Teadlased tõid eelnevate uuringute põhjal välja, et paberist rahatähtedel elavate bakterite arv sõltub tugevalt materjalist ja et puuvill sobib mikroobidele paremini. Eurod koosnevad sajaprotsendiliselt puuvillast.

Samas mõjutab bakterite arvukust tugevalt ka piirkonnale iseloomulikud ilmastikutingimused ja inimeste hügieeniharjumused ning selles aspektis on Eestis olukord võrdlemisi hea.

Loe edasi ERR-i Novaatorist!