Eesti aja alguses maksti riigis pea kõigega, mis kätte juhtus. Enamikel käis käest läbi nii rublasid kui ka hulgaga välisvaluutat - FIMid olid põhilised, kuid hinnatud olid ka DEM ja USD. Maksmissüsteem oli niivõrd keeruline, et raske oli orienteeruda ja kaupa vahetada. Eesti oli vaja viia ühtsele rahale, ning 20. juuni hommikul seda ka tehti. 1989. aastast pärinevatest kaadritest saab aimu, kui palju peavalu tekitas kõigile erinevate rahade ringlus. Vaata videost!

Rahareformi planeerimise ja korraldamise näol oli tegemist keerulise ülesandega ning ootamatuseid oli teel mitmeid. Mart Laari raamatus "101 Eesti Ajaloo sündmust" kirjeldab tolleaegne Eesti Panga turvaülem Marko Tibar Ameerikas trükitud 1- ja 2-krooniste Eestisse saabumist järgnevalt: „ Ühe MAZ-tüüpi sõiduki juht, nooremapoolne ja muidu sümpaatne lätlane teadis, et tal on koormaks paberirullid või pabertoodang ja ta otsustas esimest korda Tallinna kanti sattununa mitte kohe kesklinna tükkida. Ta jättis auto koos koormaga umbes 15 kilomeetri kaugusele Tallinnast, sõitis bussiga linna, otsis Eesti Panga üles, et teatada, mul on teile mingi kaup. Auto seisis kogu see aeg ilma vähimagi järelvalveta mingis võpsikus platsi peal, kuni noormees selgeks sai, et rekvisiidid on õiged jah ja meie oleme tõesti koorma omanikud." Raha jõudis siiski Tallinnasse, sai vahetatud ja sel aastal möödub rahareformist juba 25. aastat.

Selleks, et meelde tuletada kuidas üks taasiseseisvunud Eesti tähtsamaid sündmusi möödus rahva jaoks ootame lugejate lugusid, fotosid ning mälestusi neist kolmest päevast. Kus käisid raha vahetamas ja palju vahetasid? Kas mäletad, mis emotsiooni tekitasid uued ilusad rahatähed? Mis sa ostsid oma esimeste kroonide eest?

Mälestusi ootame selle nädala jooksul nii kiirelt kui võimalik meiliaadressil meenutus@delfi.ee.