Peremees ütles BNS-ile, et video analüüsi põhjal võib öelda, et tegemist on Maljutka-tüüpi allveelaevaga, ilmselt on tegu 15-seeria allveelaevaga ning suure tõenäolisusega on tegu 1962. aastal uputatud allveelaevaga M-216. "Selle seeria allveelaevu, mis uputati treeningute tarbels, ei ole Eesti vetes väga palju," sõnas ta

Peremees märkis, et vrakil on puudu mitmeid detaile, mis uppumise korral oleks alles. Nii on allveelaeval küll periskoobitoru, kuid periskoopi ennast ei ole. Ka on puudu päästepoi.

Tuukritööde OÜ uuris allveelaeva vrakki neljapäeva õhtul allveerobotiga. Peremehe sõnul andis allveerobot allveelaeva vrakist suurepärase pildi.

"Eesti vetes on teisigi selliseid spetsiaalselt uputatud laevu, üks asub näiteks Ruhnu saare juures. Kuna 1950. aastatel juhtus mitu õnnetust nõukogude allveelaevadega, siis tekkis ilmselt vajadus treenida kiireks reageerimiseks allveelaeva päästmisel. Üks selline juhtum oli Paldiskis, kus meeskond hukkus päästetööde ebaõnnestumise tõttu. Võidi võtta vastu otsus, et Balti basseinis on vaja süvaveepäästevõimekust tõsta. See on üks võimalikest teooriatest," on Peremees varem BNS-ile öelnud.

Veeteede ameti spetsialistid ja allveearheoloogid tegid kolmapäeval kindlaks, et Tallinna lahel Aegna saare ja Naissaare vahel merepõhjas lebav objekt on allveelaeva vrakk. Allveelaeva vrakk asub Tallinna lahes Aegna saarest umbes nelja kilomeetri kaugusel Naissaare poole. Laev lebab merepõhjas 65-66 meetri sügavuses.

Veeteede ameti hüdrograafialaev Jakob Prei avastas allveelaevavraki eelmisel nädalal. Kaartidel oli allveelaeva vrakk seni märgitud veealuse takistusena.