IQ-test saadetakse ajaloo prügikasti?

Vaimsete võimete mõõtmiseks pole enam tarvis teha intelligentsustesti — tõhusam on uurida lühiajalist mälu, mis reedab inimese suutlikkuse infot talletada ja töödelda, väidavad Briti teadlased.

Aastakümneid on psühholoogid, pedagoogid ja tööandjad inimese õppimisvõime hindamiseks kasutanud IQ-testi, mis mõõdab ülesannete lahendamise ja abstraktse mõtlemise oskust, kirjutab ajaleht Times.

Ühendkuningriigis asuva Stirlingi ülikooli teadlased aga väidavad, et lühiajalise mälu testimine on parem ja lihtsam viis mõõtmaks võimeid, mida tänapäeva noortel koolis ja edaspidises elus tarvis läheb.

Ülikooli mälu- ja õppekeskuse juht Tracy Alloway väidab värskele uuringule tuginedes, et laste lühiajalise mälu kontrollimine aitas õppeedukust täpsemalt ennustada kui IQ-testid.

Kuue aasta eest testiti ligi saja eelkooliealise lapse (vanus 3,4 - 5,7 aastat) nii mälu kui ka intelligentsi. Nüüd, aastaid hiljem analüüsisid teadlased nende õpitulemusi.

„Avastasime, et mälukontroll enne koolitee algust ennustab õppeedukust palju täpsemini ette,” märgib Alloway, kelle uuring ilmub peagi ajakirjas Journal of Experimental Child Psychology. „Inimeste lühiajaline mälu on väga erinev. Saab aina selgemaks, et selle kontrollimine on palju parem viis akadeemilise edukuse ennustamiseks.”

Ka vastab mälutest paremini kaasaja poliitilise korrektsuse nõuetele. Intelligentsustesti on süüdistatud „kultuurilises kallutatuses”, sest praktika näitab, et kõigil rassidel ei ole keskmine punktisumma sama. Mälukontroll on sellest „kallutatusest” vaba, osutab Alloway.

Mõned psühholoogid arvavad siiski, et IQ-teste ei maksa ajaloo prügikasti visata. Edinburghi ülikooli kognitiivse neuroteaduste professor Robert Logie tõdeb, et IQ-mõõtmine annab täielikuma pildi isiku vaimsetest võimetest. „Lühiajaline mälu on tähtis, kuid see ei räägi kaugeltki kogu lugu.”