NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
13.08.2016 15:23
RahvaRinne perestroika toetuseks panna ühte ritta Eesti taasiseseisvumisega on sigadus,võrdne riigireetimisega.Kui vaadata RR looja edaspidist tegevust,tema partei suunistega,peaks ka pime nägema,et iseseisvumise vastane liikumine oli RR.
    13.08.2016 16:32
    Igikestev "predatelite" jahtimine oli ühele suurte vuntsidega isakesele väga hinge lähedal. Võiks seda riigireetjate juttu veidi tagasi tõmmata. Maailm ei ole mustvalge, ammugi mitte punavalge.
    14.08.2016 07:16
    Selle "raffarinde" eesotsas polnud mitte ainsatki mittekommunisti. Juba ainuüksi sellest faktist piisab mõistmaks mis moodustisega tegu.
13.08.2016 15:40
Alustaks sellest et:

1987a kevadel oli Roheline Liikumine Fosforiidi vastu. See näitas et mingisugune vastupanu on SIISKI võimalik.

1987a 23. augustil toimus ÜLITÄHTIS sündmus - Raekoja-platsi / Hirvepargi miiting, mis näitas, et vastupanu on võimalik ja on võimalik korraldada antikommunistlikke rahumeelseid miitinguid, ilma et kõiki osalisi kinni pandaks või üritust maha vaikida saaks.
13.08.2016 15:46
Ühtlasi tuletaks meelde, et burešin ajas rangelt joont 1989a hilissügiseni, et Eesti oleks ja jääks (uuenenud?) CCCP -i koosseisu.
Siis lõpuks viimase suurema eestikeelse poliitikuna oli burešin sunnitud omaks võtma Eesti isesiesvumise ja sõltumatu Eesti riigi idee, ainult teiste survel.
Burešin pole siiamaani omaks võtnud IDEED Eesti Wabariigi taastamist ÕIGUSLIKU JÄRJEPIDEVUSE alusel.
    14.08.2016 07:19
    Ja millist liini ajasid teised "raffarinde" kommunistidest juhid? Kas geneetiline kommunist Lauristin unistas tagasipöördumisest "kodanliku riigi" juurde?
    14.08.2016 13:28
    Ja kuhu on kadunud Eesti Kongress, kes võttis vastu otsuse taastada Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti Kongress koostöös tolleaegse Ülemnõukoguga selle otsuse alusel taastas 1920 - 40 kehtinud Eesti Vabariigi. Tekkis samal õiguslikul alusel jätkuv Eesti Vabariik.
    Eesti Kongressi kokkukutsumiseks regitreerisid sajad vabatahtlikul alusel moodustunud kodanike komiteed EV kodanikud.
    Räägime ikka kõigest, kes või mis keelab ?
13.08.2016 15:47
On jälle aeg
selg sirgu lüüa
ja heita endalt orjarüü...
13.08.2016 16:18
4 aastat läks võitlusele iseseisvus taastada-13 aastat võttis aega iseseisvus uuesti loovutada.
13.08.2016 16:21
Kus metsas see Suurkask elas kui ta peab võimalikuks seda perioodi meenutada ilma poole sõnaga mainimata Eesti kodanike komiteede tegevust ja Eesti Kongressi ?
Copy-
Üleskutse Eesti kodanike komiteede asutamiseks, Eesti kodanike registreerimiseks ja Eesti Kongressi ettevalmistamiseks esitasid 24. veebruaril 1989 toimunud rahvakoosolekutel Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristliku Liidu esindajad.
Üleskutse lähtus 1938. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille kohaselt määratleti kõrgeima võimu kandjaks riigis eesti rahvas. Et Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest lähtuv riigi- ja omavalitsusasutuste struktuur oli vahepealsete okupatsioonide käigus lakanud olemast, tuli selle taasloomiseks alustada õigusjärgse kodanikkonna registreerimisest, millise ülesande võtsid enda kanda kihelkondliku geograafilise printsiibi järgi rahvaalgatuse korras asutatud Eesti kodanike komiteed.

Esimene Eesti kodanike komitee asutati 21. märtsil 1989 Kadrinas, maakonnalinnadest jõuti esimese Eesti kodanike komitee asutamiseni 10. aprillil 1989 Kuressaares. Esimene maakonnakomitee moodustati 12. mail 1989 Virumaal. Reaalselt algas kodanike registreerimine siiski alles varasuvel ning sai hoo sisse südasuvel, mil rahvuslik liikumine oli juba niivõrd tugevnenud, et Eesti iseseisvuse taastamise vastased ning mõõdukat arengut Nõukogude Liidu koosseisus pooldavad poliitilised jõud minetasid võime üha radikaalsemaks muutuvat rahvuslikku liikumist peatada. Sügisel liitus kodanike komiteede liikumisega ka mõõdukat uuendusliikumist pooldava Rahvarinde enamus. Detsembrist 1989 kuni veebruarini 1990 toimus eestlaste massiline lahkumine oma senise mõjuvõimu kaotanud kommunistlikust parteist.

Eesti kodanike komiteede tegevus päädis Eesti Kongressi valimistega 24. veebruaril 1990 ja Eesti Kongressi kokkukutsumisega 11. märtsil 1990. Enamik Eesti kodanike komiteesid lakkasid tegutsemast 1990. aasta kevadel, ülejäänuist pea kõik hiljemalt 1990. aasta lõpuks. Seniste Eesti kodanike maakonnakomiteede kaudu hakkas Eesti Kongressi poolt moodustatud Eesti Komitee korraldama Eesti Vabariigi kodanike isikutunnistuste väljaandmist.
13.08.2016 16:33
1988. aastal ei olnud kodanike komiteid veel olemas. Kannata homseni.
14.08.2016 10:13
!huvitav huvitav mida tegi sellel ajal seltsimees ansip
14.08.2016 10:40
Eesti iseseisvumist nõudnud ERSP langes ametlikus meedias "ekstremistidena" propagandalöögi alla

Jah, ja näe, ajalugu kordub...
15.08.2016 02:06
14.-17. aprillil Tartus peetud 5. muinsuskaitsepäevadel olid juba ka tõelised sini-must-valged lipud lehvimas. Võimud ei üritanud enam toimuvat segada, kuigi olid nähtavalt kohal. Osales ligi 10 000 inimest.
“Keskseks sündmuseks oli TÕRVIKURONGKÄIK.


IRW. Milline oleks olnud reaktsioon TÄNA. Huvitav, et delfil jältub jultumust midagi sellist ära trükkida. Internet ju ei unusta...
16.08.2016 07:21
Heiki Fritzu poeg Suurkask võiks pisut ka vahel häbeneda! Oma vassimisi ja liialdusi, sedagi ehk, et ta teatavaid isikuid püüab upitada Eesti ajaloos kohale, milles pole isikuid kohta ega asjagi! Nüüd üks oluline tsitaat, mis ajas kindlasti silmad suureks ja pööraks haudades nii mõnegi mehe teisele küljele- "20. augustil asutas 104 inimest Pilistveres Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mis nõudis selgelt iseseisvuse ja mitmeparteilise demokraatia taastamist Eestis. Partei esialgu esimeest ei valinud, peamiseks ideoloogiks kujunes Tunne Kelam". Meenutan siin ise ühena neist 102-st (2 avaldust anti siiski üle alles Tallinnas ja loeti asutajaliikmeteks vaid põhjusel, et nad olid Pilistveres kuid ei astunud siis erakonda, samas aga olid kirjutanud avalduse ja andsid need hiljem üle) ja kes ka on teadlik, et toona alles poisikesena koos isa Fritzuga Pilistveres osalenuna, peaks mäletama asju ikkagi nii nagu need olid! Tunne Kelam püüab juba aastaid usurpeerida endale rolli, mida tegelikult tal kunagi pole olnudki! Need mehed, kelle ideoloogiat ja ideid toona peeti olulisteks olid hoopis Teaduste Akadeemia Raamatukogus töötanud KALJU OJA ja varalahkunud, metsavahina dissidendina tegutsenud ERIK UDAM, vähemtähtsaid arutelusid ei tõstatanud ka mitte ENDEL RATAS, samuti meie seast juba lahkunu. Hull on, et ühest aatelisest ja sageli hapust laagrileivast maitsega suus sündinud erakonda püüavad hiljem etteotsa trüginud ja sedakaudu endile karjääri rajanud isikud veel ka kunagisi lapsena osalenuid kasutada oma elukaare lõpus enese upitamiseks! Kirjutage ka sellest kuidas Tartus üks aus naiskommunist kirjutas resolutsioonile alla eitava selgituse, miks mitte võtta Tunne- Väldo Sinki EKP Tartu osakonna kandidaadiks!
16.08.2016 10:10
Repliigi, mitte kommentaari korras veel niipaljukest, et Heiki Suurkask pole justkui kuulnud sellest kombest, et ajakirjanduses pole heaks tooniks lisada oma isa, ema või enda kohta fotosid kui tegemist pole just portree või isikut tutvustava artikliga! Sellel lisatud fotol, kus seisavad kõrvuti (lipuga on Fritz Suurkask) kolm meest, leidub näiteks ka üks, kes viimased 20 aastat on veetmas Võisiku Hooldekodus, invaliidina, pärast Tallinna vanalinnas venelastelt saadud vigastusi...
16.08.2016 10:23
Sõnadepaari "Sakala Sõltumatud" all tuleb mõista pigem kahte isikut, Ain Saart ja Valdo Paddarit. Nii tavatsesime me end tutvustada võimuorganitele kui käsil olid poliitilised avaldused või ka füüsiline töö Viljandi Vanal Kalmistul, õhitud Vabadussõdalaste kalmude ja ausamba väljakaevamisel. Infosein, mis kandis nime "SÕLTUMATU SAKALA SEIN" oli paraku ka ainus ja esimene alternatiivinfot jagav teavituskanal mis oli registreeritrud nii linnavalitsuses kui ka toona kehtinud korra ja kombe kohaselt- EKP Viljandi Rajoonikomitees! Allkiri ja tempel loomisdokumendil kinnitavad seda. Tegemist oli korraliku Viljandi KEK-i puidutöökaja meeste valmistatud klaasitud stendiga, mida kordagi ei lõhutud ega määritud. Teada on aga faktid sellest, et Viljandis dislotseerunud dessantväeosa ülem saatis eestlastest ajateenijaid ööpimeduses lugema ja hiljem ettekandma, mis seal kirjas oli. Pärast vastasmajast (asus Tallinna tänaval, endise Peapostkontori kinnimüüritud ukseorvas!) tulnud tetele, et öösiti käivad sõdurid lugemas- panime ka lugemise hõlbustamiseks sinna välisvalgustuse, olid ikka ajad ja postkontori juhatajad! Tänan!
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega