Miks autodel püütakse kasutada laiemaid rehve ja suuremaid pidurikettaid?
Nagu me füüsikatunnist mäletame, siis tõepoolest hõõrdejõud sõltub tavapäraselt hõõrdetegurist pindade vahel ning jõust, mis mõjub pindade vahel. Samas siinkohal räägitakse puhtast hõõrdumisest kahe kõva pinna vaheljah. Rehvide puhul eelpool mainitud füüsika reegel täielikult ei kehti, kuna rehvide ja teepinna vahel tekkiv hõõrdejõud sõltub erinevatest teguritest - adhesioon, teepinna mikrokonarustest ja rehvi pealmise kihi lõikumisest.
Sõltuvalt kasutatavast materjalist võivad kõik need tegurid mängida erinevat rolli. Näiteks siledal pinnal (uus asfalt) mängib olulisemalt rolli adhesioon (seega kasutatakse siin pehmemat rehvisegu ning laiemaid rehve), krobelisemal pinnal aga mikorkonaruste ning rehvipinna vaheline takistus (kare asfalt, kruus).
Lisaks eelpol mainitule muutub rehvi ja maapinna vaheline hõõrdetegur ka temperatuurist, kusjuures teatud temperatuurini hõõrdejõud kasvab, sealt edasi aga väheneb. Kõiki aspekte arvesse võttes annabki enamasti suurem kontaktpind ka suurema hõõrdejõu rehvi ning teepinna vahel.
Piduriketaste puhul on peamiseks teguriks temperatuur, kuna ka siin sõltub hõõrdetegur klotsi ning ketta temperatuurist. Peamiseks põhjuseks suuremate ketaste-klotside valikul ongi sellega kaasnev suurenenud materjali hulk, mis suudab soojust rohkem neelata ning pidureid selletõttu paremini maksimaalset hõõrdejõudu pakkuval töötemperatuuril hoida.
On täiesti võimalik, et näiteks kiiruselt 50 km/h pakuvad väikesed pidurikettad peaaegu samaväärset pidurdusefektiivust kui suured, kuid suurematel kiirustel ning korduvate pidurduste korral muutub nende efektiivsus oluliselt väiksemaks. Lisaks tuleb arvestada, et suurema ketta korral asub pidurdusmomenti tekitav jõud ratta tsentrist kaugemal, mistõttu jõuõlg on pikem ja seetõttu ka pidurdusefektiivsus suurem.
Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!
