Mida peaks teadma looduses liikudes

Kätte on jõudnud kevadhooaeg ja loodus on vaikselt tärkamas. Ka inimesed hakkavad üha rohkem looduses liikuma ja toimetama. Looduskaitse valdkonnas tekib kevadeti probleeme, mis on seotud puhkamise ja looduses viibimisega. Kiputakse mootorsõidukitega sõitma ranna ja kalda piiranguvööndis, kus see on keelatud.

Suvel on probleeme telkimise ja lõkke tegemisega selleks mitteettenähtud kohas, samuti on probleeme autoomanikega, kes tahavad veekogude ääres veekaitsevööndis oma autosid pesta.

Näiteks Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja järgi ei ole lubatud Emajõe vanajõel mootorpaadiga sõita, samuti on keelatud telkida ja lõket teha kaitseala valitseja poolt ette valmistamata ja tähistamata kohas. Sellele vaatamata on Emajõe vanajõel tuvastatud mootorpaadiga liiklejaid ning kallastel selleks mitte ettenähtud kohtades telkijaid ja lõkke tegijaid.

Vales kohas sõitmise, telkimise ja lõkke tegemisega on probleeme ka teistes maakondades. Rikkumiste sisu on sageli sarnane: autoga üritatakse otse veekogu äärde sõita, sõiduk pargitakse rannaliivale või metsa alla, telgitakse ja tehakse lõket selleks mitte ettenähtud kohas. Privaatsema telkimiskoha otsingul sõidetakse teinekord ka edasisõitu keelavast märgist mööda.

Seaduse järgi saab rikkujale määrata kuni 1200 euro suuruse rahatrahvi.

Keskkonnainspektsioon tuletab looduses liikujatele ja kalastajatele meelde, et loodusesse puhkama või kalastama minnes tuleks end vastava piirkonna olude ja nõuetega kurssi viia, seda eriti võõrasse kohta minnes. Tuleb meeles pidada, et looduskaitseseadusest tulenevalt on kõigile veekogudele kehtestatud piiranguvöönd, kus mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid on keelatud. Läänemere ja suuremate järvede rannal on piiranguvööndi laius 200 meetrit, üle 10 ha suurustel järvedel 100 meetrit ning väiksematel veekogudel 50 meetrit. Piirang on kehtestatud selleks, et kaitsta veekogu, selle kaldaid ja looduskooslusi.

Samuti tuleb arvestada, et paljud meie saared ja rannikualad on kaitse all ning seal tohib liikuda ja tegutseda nii, nagu vastava kaitseala kaitse-eeskiri ette näeb. Paljud puhkajad seda ei tea või ei arvesta nõuetega. Näiteks eelmise jaanipäeva eel asus üks seltskond telkima Mohni saarel Lahemaa rahvuspargi sihtkaitsevööndis, kus kaitse-eeskirja järgi on telkimine ja lõkke tegemine keelatud.

Infot looduses liikumise kohta saab erinevatest allikatest:

• Kaitsealade piirid — Maa-ameti geoportaal http://geoportaal.maaamet.ee
• Kaitsealade kaitse-eeskirjad — Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee
• Looduses liikumine — Keskkonnaministeeriumi koduleht http://www.envir.ee/1691
• Looduses puhkamise võimalused — RMK koduleht; http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/voimaluste-otsing
• Veekogu äärde sõitmine, paadi vette viimine, piiranguvööndi laius — vt looduskaitseseadus, Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee
• Loodusvaatluste andmebaas — http://loodus.keskkonnainfo.ee