Kui insener Ottomar Gern ehitas 1854. aastal Tallinnas oma esimese allveelaeva, mis oli ühtlasi esimene Eestis ehitatud allveelaev, tehti sarnaseid ehituskatsetusi ka mitmel pool mujal. Enamasti oli ajendiks praktiline (sõjaline) olukord, mis vajas uudseid lahendusi. Suurem osa tolleaegsetest allveelaeva-katsetustest on tänaseks muidugi hävinud, ent on ka mõned erandid.

Brandtaucher

Saksa Sõjaajaloo Muuseumis Dresdenis on eksponeeritud 1850. aastal Kielis valminud allveelaev Brandtaucher. Laeva projekteeris saksa insener ja leiutaja Wilhelm Bauer Saksa-Taani sõja ajal, mil oli vaja murda taanlaste mereblokaadi.

Kahjuks uppus vastvalminud Brandtaucher kohe esmaste katsetuste käigus Kieli sadamas, uudistama tulnud pealtvaatajate silme all. Meeskonnal, kuhu kuulus ka Bauer, õnnestus laevalt pääseda ning väidetavalt on tegemist esimese dokumenteeritud allveelaevalt pääsemisega, tunnistajaks kogu kohaletulnud publik. Brandtaucheri vrakk leiti mõned kümnendid hiljem, 1887. aastal, tõsteti veest välja ning taastati. Praeguseks on see juba üle saja aasta olnud inimestele eksponeeritud.

Brandtaucher Dresdeni muuseumis

Hunley

Ilmselt üks maailma kuulsamaid säilinud vanu allveelaevu on Ameerika kodusõjaaegne Hunley, mis sai tagantjärele nime oma looja, mereinsener Horace Lawson Hunley järgi. 1863. aastal valminud Hunley vrakk leiti pärast pikki otsinguid 1995. aastal ning viis aastat kestnud taastamistööde järel on Hunley nüüd ka külastajatele avatud, kuigi teaduslikud uuringud vraki kallal veel käivad.

Nagu Ottomar Gerni Tallinnas ehitatud allveelaeva kui ka Brandtaucheri puhul, nii oli ka Ameerika kodusõjas allveelaeva kui võimaliku päästerõnga ehitamise vajaduseks mereblokaad, täpsemalt põhjaosariikide blokaad lõunaosariikide sadamatele. Hunley kannabki allveelaevanduse ajaloos tiitlit kui esimene allveelaev, millega sooritati edukas rünnak vaenlase laevale. Kahjuks uppus rünnaku järel ka Hunley ise. Hunley muuseum asub Ameerika Ühendriikides Põhja-Carolina osariigis Põhja-Charlestoni linnas ja on reisiportaali TripAdvisor andmetel piirkonna populaarseim vaatamisväärsus.

Ictineo II

Vaid aasta pärast Hunleyt, 1864. aastal valmis Hispaanias allveelaev Ictineo II, mille täismõõtmetes koopia ehitati Barcelonasse 1992. aastal. Ictineo II oli katalaani leiutaja Narcís Monturiol i Estarrioli teine allveelaev, varasema täiendatud edasiarendus. Kogu allveelaevaehituseks vajaliku raha kogus Monturiol inimestelt annetustena ja asutas seejärel oma allveelaevaehitusettevõtte. Võrreldes Brandtaucheri, Hunley või Gerni allveelaevadega, oli Ictineo II tehniliselt oluliselt keerukam.

Laeval oli kahekordne kere, eraldi ballasttankid, katsetustel suutis Ictineo II sukelduda 30 meetri sügavusele, pealveesõiduks oli tavaline aurujõul töötav mootor, sukeldudes töötas ta aga uudse, keemilisel reaktsioonil toimiva aurumootoriga. Monturiol kavandas juba ka Ictineo II edasiarendust, aga kuna laevaehituse kulud oli suured, tabas ettevõtet pankrott ning Monturiol oli sunnitud allveelaeva maha müüma. Et pääseda laevaomanikele kehtestatud maksudest, otsustas uus omanik laeva vanarauaks müüa. Ictineo II täismõõtmetes koopia on kõigile vaatamiseks väljas Barcelona sadamapiirkonnas Port Vellis.

Rohkem info esimese Eestis ehitatud allveelaeva kohta leiab Lennusadama kodulehelt siit ja blogist siit.

Osale Lennusadama sünnipäeva pildikogumiskampaanias ja võida kutse 11. mail toimuvale suurele sünnipäevapeole. Loe lähemalt ja laadi pilt üles siin.