Nagu puudel, on ka kaladel aastarõngad. Soomustele ja kala teistele luulistele moodustistele tekib imeõhuke kasvuring iga päev. Soojadel suvekuudel kasvavad kalad kiiremini ja seega on kasvuringide vahed suuremad kui talvel, külmas vees ja aeglasema ainevahetuse juures. Kokku moodustavad need kasvurõngad mustri, mille järgi saab määrata kalade vanust. Kui lugeda ära suviste ja talviste tsoonide paarid, saamegi kala vanuse. Sarnaselt määratakse puude vanust.

8-aastase Võrtsjärve särje soomus.

SOOMUSED JA OTOLIIDID. Luuliste moodustiste järgi saab määrata kalade vanust ainult sellistes piirkondades, kus talviste ja suviste temperatuuride vahel on suur erinevus, näiteks meie parasvöötmes. Ekvaatoril ja poolustel, kus aastaringselt valitseb enam-vähem sama temperatuur, on kalade vanuse määramine aastaringide abil pea võimatu.

Enamasti määratakse kalade vanust väikese suurendusega mikroskoobi all. Juba Vana-Kreeka filosoof Aristoteles (elas üle 300 aastat enne Kristust) ütles, et kalade soomuseid ja luulisi struktuure saaks kasutada vanuse määramiseks, aga reaalsuseks sai see alles pärast mikroskoobi leiutamist Hollandi loodusteadlase Antonie van Leeuwenhoeki poolt 17. sajandil. Talle meeldis mikroskoobi all uurida kalade soomuseid ja tema oli see, kes ütles, et ka angerjal ja lutsul on soomused. Kuna neil liikidel on väga väikesed soomused, oli seni arvatud, et neid polegi.

See, millist luulist struktuuri vanuse määramiseks kasutatakse, sõltub peamiselt kalaliigist. Näiteks liikidel, kellel on väga väikesed soomused, kasutatakse pigem otoliite, lõpuskaasi, mõnikord uimede ogakiiri ja veelgi harvemini silmaläätsesid. Kuigi kõige sagedamini määratakse kalade vanust soomuste järgi, sest nende kogumine ja vanuse määramiseks ettevalmistamine on kõige lihtsam, jääb soomustelt aastaringide lugemise täpsus väiksemaks kui kuulmekivide ja lõpuskaante kasutamisel. Näiteks väga vanade kalade vanust on soomuste järgi raske hinnata ja enamasti määratakse nad tegelikust nooremaks.

Vanuse määramiseks tuleb üle lugeda aastaringid kala mitmel soomusel, sest sageli ilmneb, et mõni soomus ei kõlba või annab valeinformatsiooni. Näiteks kui kalal tuleb mingil põhjusel soomus ära, siis kasvab asemele uus, kuid uued aastaringid hakkavad tekkima soomuse tagasikasvamise momendist. Varasemate aastate kohale tekib aga soomusel hoopiski mõranenud peeglit meenutav muster. Soomuste järgi kalade vanuse määramise täpsust mõjutab peamiselt see, et aastaringide vahele tekivad sageli niinimetatud pseudoaastaringid e. stressiringid, mis võivad olla tingitud näiteks kestvatest jahedatest ilmadest suvel ja sellega kaasnevast kalade toitumisintensiivsuse vähenemisest – soomusel kajastub see nõrga joonena, mida on aga raske aastaringist eristada.

Kaladel on kolm paari kuulmekive ehk otoliite ja vanuse määramiseks kasutatakse enamasti neist suurimat – sagitta-nimelist. Otoliitidel, mis on kala sees ja seetõttu vähem mõjutatud välistest tingimustest, on vanuseringid enamasti palju selgemad ja paremini loetavad kui soomustel. Vanuse määramiseks kasutatakse ka teisi luulisi moodustisi – uimede ogakiiri ja lõpuskaasi. Nende pealt vanuse määramise täpsus sarnaneb otoliitide omaga ja ogakiirte kasuks räägib ka see, et neid saab kalalt lõigata ilma teda surmamata.

Angerja kuulmekivi ehk otoliit.

Loe artiklit täispikkuses ajakirja Kalale! 2015 novembri/detsembri numbrist.