Hiinast sai maailma suurim internetiriik

 (15)
Arvuti
Foto: Ilmar Saabas

Selle aasta juunikuu seisuga möödus Hiina Rahvavabariigi internetikogukond oma arvukuselt Ameerika Ühindriikide võrgukasutajatest ning on oma 253 miljoni igapäevase kasutajaga tänaseks maailma suurim. Ühtekokku külastab interneti regulaarselt 19.1% hiinlastest ning see number kasvab jõudsalt.

Paljuski tänu Hiinale on kollane mander muutumas internetiga seotud ettevõtete jaoks domineerivaks ja suunavaks turuks. Analüütikud on pakkunud välja, et idamaade võrgusõprade hulk on juba praegu võrdne läänemaailma omaga ning kasvab jõudsalt. Hiina poolt vaadatuna on olnud põhjuseks peadpööritav majanduskasv ning riigi jõuline avanemine muule maailmale. Tõenäoliselt ei leia tänapäeval ühtegi keerukamat elektroonikaseadet, mille mõni detail või kogu seade ise ei kannaks kirja “Made in China”.

Hiina internetist rääkides ei saa ilmselt mööda ka kurikuulsast suurest “Hiina Suurest Tulemüürist”, mis seniajani lääne ajakirjanduses palju kriitikat pälvib. Praktikas osutus see kulukas projekt üsna mõttetuks ning viimastel aastatel on selle kasutamisest suuresti loobutud. Näiteks pikalt tõkestatud Wikipedia on tänaseks peaaegu täiel määral kättesaadav. Tulemüürist rääkides ei pääse me mööda ka Olümpiamängudest, mille tõttu on võõrustajamaa võtnud omale hulga kohutusi, kaasa arvatud info takistusteta liikumine.

Päris tsensuurivabaks Hiina siiski muutunud ei ole, kuid kasutatavad “töövõtted” on üsna analoogsed USA-s ning Euroopa Liidus kasutatavatega: mängu on tulnud legaalsed hoovad, mille peale (lisaks traditsioonilisele seksile ja vägivallale) on kirjutatud “leim”, “rahvuste vahelise vaenu õhutamine”, “poliitiline korrektsus”, jne. Ettevaatlikult on foorumites ning kommentaariumites lahkama eilseid tabuteemasi ning enamasti on sellisele tegevusele vaadatud läbi sõrmede.

Kuivõrd kaugele Hiina oma avanemises on valmis minema on praegult veel segane. Hetkel on vastastiku pikaajalised traditsioonid ning lääne raha, kuid arvestades pikaajaliste traditsioonidega lääne raha vastu võtmises võib öelda, et Pekingi internetiavarustes puhuvad tuuled ei ole enam punased, vaid pigem roosad.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare